Kliima hädaolukorda ei ole
Üle maailma rohkem kui
1961
teadlast ja eksperti koondav võrgustik on valmistanud ette käesoleva kiireloomulise sõnumi. Kliimateadus peaks olema vähem poliitiline ja kliimapoliitikad samal ajal rohkem teaduslikud. Teadlased peaksid avalikult rääkima nende globaalse kliimasoojenemise ennustuste määramatustest ja liialdustest. Poliitikud peaksid samal ajal külmalt kaaluteldes arvutama kokku nii nende poliitikameetmete tegelikud kulud kui kujuteldavad kasud.
Soojenemist põhjustavad nii looduslikud kui antropogeensed tegurid
Geoloogiline arhiiv näitab, et Maa kliima on muutunud kogu planeedi eluea jooksul. Külmad ja soojad perioodid on loomulikud. Väike jääaeg lõppes alles 1850. aastatel. Mille tõttu pole üllatav, et me täna kogeme soojenemise perioodi.
Soojenemine on palju aeglasem kui seda ennustati
Maailm soojeneb märkimisväärselt aeglasemalt kui seda ennustab IPCC toetudes inimtekkelisele kliimasoojenemise mudelitele. Lõhe, mis laiub päris maailma ja mudelmaailma vahel, näitab meile, et me oleme kliimamuutustest arusaamisest väga kaugel.
Kliimapoliitika toetub vigastele mudelitele
Kliimamudelitel on hulgaliselt puudujääke ja need ei sobi kõige vähemalgi määral globaalsete poliitikate kujundamiseks. Need liialdavad kasvuhoonegaaside, nagu seda on CO2, mõjudega ja eiravad fakti, et atmosfääri rikastamine CO2-ga on kasulik.
CO2 on taimede toit ja kogu Maal oleva elu aluseks
CO2 ei ole reostus. See on kogu Maal oleva elu jaoks eluliselt tähtis. Fotosüntees on õnnistus. Rohkem CO2-te on loodusele kasulik, see teeb Maa rohelisemaks. Kuna õhus on rohkem CO2-te, siis soodustab see biomassi kasvu üle maailma. Samuti on see hea põllumajandusele, kuna aitab suurendada saake terves maailmas.
Globaalne soojenemine ei ole suurendanud loodusõnnetuste hulka
Pole olemas statistilist tõestusmaterjali, et globaalne soojenemine suurendab orkaanide, üleujutuste, põudade ja teiste sarnaste loodusõnnetuste esinemissagedust ning tugevust. Samas on ohtralt tõestusmaterjali, et CO2 piiramise meetmed on ühekorraga äärmiselt kahjulikud kui kallid.
Kliimapoliitika peab austama teaduslikku ja majanduslikku tegelikust
Kliima hädaolukorda ei ole. Selle tõttu pole põhjust paanitsemiseks ega häirekella löömiseks. Me seisame jõuliselt vastu kahjulikule ja ebarealistlikule 2050. aastaks CO2 null-heitmete saavutamise poliitikale. Kui mõeldakse välja paremad lahendused, ja see juhtub kindlasti, siis on meil piisavalt aega järele mõtlemiseks ning kohanemiseks. Üleilmse poliitika eesmärgiks peaks olema “jõukus kõigile”, milleks on vaja tagada igale inimesele igaks ajahetkeks odav ja varustuskindel energia. Jõukas ühiskonnas on mehed ja naised hästi haritud, sündimusmäär on madal ja inimesed hoolivad oma keskkonnast.